Toidulisandi peamiseks koostisaineks on kaltsiumhüdroksüapatiit - veise kontidest saadav ioniseeritud kaltsiumiühend. Vitamiinidest on lisatud D-, K-, C-, A- ja B-grupi vitamiine.
Kaltsium on inimkeha ülesehitamisel ja selle talitluse reguleerimisel üks olulisemaid keemilisi elemente. Kaltsium annab meile tugevad luud ja hambad. Kaltsiumi õige kogus tagab vere normaalse hüübimise ning toetab lihaste normaalset talitlust, samuti toetab keha normaalset aine- ja energiavahetust. Soovitusliku kaltsiumikoguse saame kätte tarbitavast toidust. Paljudel juhtudel tekib aga kehas kaltsiumipuudus ning siis tuleb kaaluda kaltsiumilisandi võtmist.

Kaltsium on elutähtis keemiline element. See juhib paljusid keha olulisi funktsioone, näiteks seedeensüümide ja verehüübe normaalset talitlust. Samuti tagab kaltsium normaalsed lihasfunktsioonid ja närvisüsteemi korrapärase talitluse. Kõige olulisemalt on aga kaltsium meie luude ja hammaste ehitusmaterjaliks. Mida suurem on lapsepõlves ja nooruses tarbitud kaltsiumikogus, seda suurema tõenäosusega on meil 30. eluaastates tugev nö maksimaalne luumass, mis saavutatakse umbes 30. eluaasta paiku. 30. kuni 50. eluaastates püsib luumass stabiilsena ja hakkab siis vähenema. Kaltsium aitab menopausieelsetel naistel luumineraalide taseme alanemist ennetada, kuna see on osteoporoosi ja luumõrade tekkimise riskifaktor. Luumassi vähenemine võib aga alata juba varem, kuna kuni 99% kaltsiumist on ladestatud luudesse ning ainult 1% kudedesse.

Keha püüab iseseisvalt õiget kaltsiumitaset säilitada. Kui kaltsiumi tarbitakse vähe, siis hakkab keha luudest kaltsiumi vabastama ehk toimub luude dekaltsifikatsioon. Kaltsiumipuudus kahjustab luid ja hambaid. Täiskasvanu vajab umbes 1000 mg kaltsiumi päevas. Kaltsiumivajadus sõltub siiski vanusest ning soost. Kaltsiumivajadus on suurem raseduse ja imetamise ajal, samuti menopausi ajal ning lastel ja teismelistel intensiivsetel kasvuperioodidel. Ka vanemad inimesed vajavad rohkem kaltsiumi. Toiduga saame umbes 400 kuni 800 mg kaltsiumi päevas – peamiselt piimast, juustust, jogurtist ja muudest piimatoodetest. Lisaks võib kaltsiumi imendumist takistada kohvi, tee ja alkoholi tarvitamine ning mitmete toiduainete söömine – näiteks tera- ja kaunviljad, oksalaadid, lahustumatud kiudained ja liigne fosfor.

Ka suhkru-, rasvade- ja lauasoolarikas toit vähendab kaltsiumi omastatavust. Kaltsiumipuuduse korral on niisiis vaja toitumist täiendada toidulisandiga. TIENS on loonud kaltsiumilisandite sarja, mis vastab keha erinevatele vajadustele. Toitev kaltsiumipulber in universaalne toode, mis sisaldab kaltsiumi ja vitamiine. Iga TIENSi kaltsiumilisand sisaldab hästiomastatavat (umbes 95% ulatuses) orgaanilist ioniseeritud kaltsiumi.
TIENSi kaltsiumipreparaat sisaldab kergesti omastatavat ioniseeritud kaltsiumiühendit, mida saadakse veise kontidest. Tasub meeles pidada, et looduses esineb kaltsium ioniseeritud kujul. Kehasse sisenedes sünteesitakse sellest molekulaarne vorm (lahustumatu kaltsiumisool). Selline molekul ei saa rakku siseneda, kuna ainult ioonid suudavad rakumembraani läbistada. Seepärast on paremad kaltsiumilisandid, mis sisaldavad ioniseeritud kaltsiumi kaltsiumkarbonaadi asemel (viimast saadakse näiteks austrikarpidest). Kaltsiumkarbonaat on kehvemini seeditav ning võib seedeensüüme neutraliseerida.

Toidulisandile on lisatud vitamiine, kuna need aitavad kaltsiumil imenduda. D-vitamiin toetab kaltsiumi ja fosfaatide omastamist organismis, seepärast sõltub toidus sisalduva kaltsiumi ja fosfori imendumine seedekulglast vereringesse suurel määral just selle vitamiini olemasolust. D-vitamiini puudus vähendab kaltsiumi imendumist, isegi kui toit on väga kaltsiumirikas. Tulemuseks võib olla luude demineraliseerumine. Lisaks toetab D-vitamiin immuunsüsteemi normaalset talitlust ning vähendab seeläbi infektsioonide ohtu.

Toidulisand sisaldab C-vitamiini, mis aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. See tähendab, et rakud on vabade radikaalide eest paremini kaitstud. Lisaks toetab C-vitamiin veresoonte, luude, naha, hammaste, kõhrkoe ja igemete kudede normaalset moodustumist. TIENSi preparaat sisaldab ka A-vitamiini.

A-vitamiin toetab immuunsüsteemi normaalset funktsioneerimist ning osaleb rakkude spetsialiseerumise protsessis (see tähendab, et rakud moodustavad erinevaid kudesid ning täidavad spetsiifilisi ülesandeid), samuti toetavad immuunsüsteemi normaalset funktsioneerimist. TIENSi kaltsiumipreparaadile on lisatud ka fosforit.

Fosfor on rakkude funktsioneerimiseks hädavajalik makrotoitaine. Fosfor on luude ja nukleiinhapete komponent ning kuulub ka paljudesse molekulaartasandil energiat üle kandvatesse ühenditesse. See makrotoitaine on vajalik, kuna see toetab rakumembraanide normaalset talitlust ning aitab säilitada luude ja hammaste tervist. 

Netokogus: 100 g (10 kotikest x 10 g)

 
Koostis: kiudained maisist (sisaldavad rikkalikult seedimatuid oligosahhariide), lõssipulber, kaltsiumhüdroksüapatiit (ortofosforhappe kaltsiumsoolad), kooreasendaja (glükoosisiirup, kookosõli, emulgaatorid: rasvhapete mono- ja diglütseriidid, naatriumsteaorüül-2-laktülaat, dikaaliumfosfaat, naatriumkaseinaat, paakumisvastane aine: trikaltsiumfosfaat, kakaoseemnepulber (Theobroma cacao L.), maltodekstriin, kollageen, piima lõhna- ja maitseaine, kakao lõhna- ja maitseaine, ksantaankummi (paksendi), L-askorbiinhape, sarapuupähkli lõhna- ja maitseaine, sukraloos (magustaja), vanilliini lõhna- ja maitseaine, etüülmaltool (lõhna- ja maitseaine), retinüülatsetaat, kolekaltsiferool.
Toiteväärtuse ja/või füsioloogilise toimega koostisained:

 1 kotikeses (soovituslikus päevases koguses) % PVK-st*