Kuidas tugevdada immuunsüsteemi?

Sügis-talvel tunneme end sageli üleväsinute ja unistena. Selle põhjusteks on ebapiisav päikesevalgus, vähenenud liikumine, temperatuurimuutused või toidust saadavate vitamiinide vähesus. Meie loomulik immuunsus võib selle tagajärjel tasakaalust välja minna – muutume vastuvõtlikumaks nohule ja tõsisematele nakkushaigustele.

Immuunsus on meie loomulik jõud. See aitab kehal hakkama saada viiruste ja bakteritega, mis meid ründavad ja haigusi põhjustavad. Immuunsüsteem toimib kolmel tasandil. Esimesel luuakse barjäär, millest bakterid ja viirused läbi ei suuda tungida. Kui see neil õnnestub, siis püüab meie immuunsüsteem bakterid hävitada ja nende levikut takistada. Kolmandal tasandil, kui bakterid on meie kehasse sisenenud ja paljunema hakanud, jätkab immuunsüsteem nende ründamist ja hävitamist. Meie loomulik kaitsevõime antakse edasi geenifondiga, kuid selle võivad rivist välja viia immuunsüsteemi tõrked või välised tingimused: stress, muutuv ilm, halvad toitumisharjumused. Tasub võtta kasutusele meetmeid, et tugevdada immuunsüsteemi, mis aitab meie kehal efektiivselt võidelda viiruste, bakterite ja külma ilmaga, et end paremini tunneksime.

Liikuge, et tagada hea tervis

Liikumisel on meie immuunsüsteemi korrashoius oluline osa. Sõltumata ilmast, peaksime jalutama minema, sest nende jaoks, kellele meeldib jalutamine, pole olemas halba ilma, on vaid ebasobiv riietus. Vaid mõned õues veedetud minutid on piisavad, et keha hapnikuga varustada. Sportimine on samuti soovitatav, eelistades sörkjooksu, suusatamist, uisutamist või isegi lastega lumesõja mängimist. 30 minutit regulaarselt võimlemist hästi õhutatud toas kolm korda nädalas on samuti heaks valikuks.

Keha karastamine

Immuunsüsteemi saab stimuleerida lühiajalise keha jahutamisega. Igapäevane karastamine aitab immuunsüsteemil kiiresti reageerida muutuvale keskkonnale ja selles leiduvatele mikroobidele. Karastamist on soovitatav teha järk-järgult, kuid regulaarselt, sest juba paaripäevane paus vähendab immuunsuse tugevust. Kõige parem viis keha karastada on käia vaheldumisi kuuma ja külma duši all. Alustage sooja vee dušist ja keerake seda järjest külmema peale. Teine võimalus on käia paljajalu – mõnest minutist päevas piisab. Karastatuimad inimesed suudavad lisaks kõndimisele siseruumides, murul ja kivikestel joosta paljajalu ka lumel.

Immuunsus taldrikul

Sobiv dieet aitab samuti meie immuunsust toetada. Meie söögilaual peaks olema piisavalt puu- ja köögivilju, eriti selliseid, milles on palju antioksüdante. Need võitlevad vabade radikaalidega ja ergutavad immuunsüsteemi. Tuleks süüa brokolit, sibulaid, küüslauku, kõrvitsat, porgandeid, tomateid ja pipart. Neid tuleks süüa keedetult, mitte toorelt. Vastupidiselt levinud tavale, peaksime oma kliimavöötmes vältima tsitrusviljade söömist, kuigi nad sisaldavad palju C-vitamiini, sest tsitrusviljad jahutavad keha. Neid saab edukalt jõhvikatega asendada. Tarbida tuleks ka teraviljatooteid (nt täisteraleiba), samuti kruupe, seemneid (kõrvitsa- või päevalilleseemneid), pähkleid ja mett.

Nendes toiduainetes on muuhulgas tsinki, rauda, magneesiumi ning mikro- ja makroelemente, mis meie immuunsüsteemile vajalikud on. Mida külmemaks muutub ilm, seda rohkem peaksime tarbima toitu, mis on oomega-3 rasvhapete rikas (nt oliiviõli). Lisaks teadmisele immuunsüsteemi toetavast toitumisest, peaksime teadma, mis seda kahjustab. Immuunsüsteemi eest hoolitsedes tuleks hoiduda sellistest stimulantidest nagu alkohol, kohv ja sigaretid. Neil on kehale kahjustav mõju ja nad nõrgestavad meie immuunsüsteemi kauemaks kui kaheteistkümneks tunniks.

Abi võib olla menüü täiendamisest õigete vitamiinide ja mineraalidega. TIENS pakub tooteid, mis sisaldavad tsinki, küüslauku, oomega-3 rasvhappeid.

Immuunsuse teenistuses

Peale konkreetsete toitude lisamist menüüsse aitavad immuunsust tugevdada ka taimed. Toitude maitsestamine kurkumi, ingveri või köömnetega parandab seedimist, teeb seest soojaks ning aitab tugevdada ka meie immuunsust. Tüümianil, punel ja lambaläätsedel on samuti turgutav mõju.

Sügis-talvel tasub kasutusele võtta meetmeid, mis loodusravi seisukohalt toetavad keha kaitsemehhanismi. Populaarsemad ravimtaimed on ženšennijuur, siilkübar ja spiruliin. Neid võib võtta toidulisandite või lahustena. Inhalatsioonil on ka immuunsust tugevdav mõju, samuti vannidel, millesse on tilgutatud näiteks männi- või eukalüptiõli. Spiruliin on üks populaarsemaid ja hinnatumaid TIENSi poolt pakutavaid toidulisandeid.

Imunitetą reikia stiprinti keliais būdais ir stengtis tai daryti ištisus metus.

Une kasulikkusest

Immuunsust tuleks tugevdada eri meetoditega ning süsteemselt ja aastaringselt. Kosutav uni on immuunsusele ülioluline. Immuunsüsteemi mõjutab päeva ja öö vaheldumise tsükkel ehk aktiivsuse ja puhkuse režiim. Inimesed, kes sageli veedavad unetuid öid, on nakkustele vastuvõtlikumad. Une kvaliteet ja kestus on samuti olulised. Unevajadus väheneb vanusega. Väikelapsed peavad kõige kauem magama: 10–12 tundi, 30–40aastased peaksid magama vähemalt 8 tundi. Seevastu piisab üle 70 aastastele 5–6 tunnist unest. On teada, et meie keha võitleb bakterite ja viirustega paremini, kui ta on hästi puhanud. Kosutavaim uneaeg on enne keskööd. Magada tuleks hästiõhutatud toas ja soojematel öödel paotatud või avatud aknaga toas.

TIENS pakub võimalust parandada une kvaliteeti ja kestust - TIENS datlisiirup.