Suur Hiina

Suur Hiina müür on üks tuntumaid ehitisi maailmas ja kohustuslik vaatamisväärsus igale Hiinat külastavale turistile. Kuigi see ei ole enam terviklik kaitserajatis, moodustub selle osadest tuhandete kilomeetrite pikkune müür, mis ulatub üle mägede, kõrbete ja tasandike. Ühest küljest on see Keskmaa hirmude ja isolatsiooni sümboliks, teisest küljest näitab hiinlaste murdumatut vaimu.

Suur Hiina müür on pikim kaitserajatis maailmas. Peamüür saab alguse Jiayuguanis Qilian Shani mägedes läänes ja ulatub Shanhaiguani vahitornini Bo Hai lahes Hiina idaosas. Müüri pikkus on 2400 km ja see on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Müür pakub hingematvalt ilusaid vaateid, sest selle ehitamisel kasutati ära looduslikke kaitsevalle, mäeahelikke.

Suur Hiina müür on üks tuntumaid ehitisi maailmas ja kohustuslik vaatamisväärsus igale Hiinat külastavale turistile.

Suure Hiina müüri ajalugu

Ehitis on sajandeid olnud Hiina piiri muutuva saatuse tunnistajaks. Müüri ajalugu ulatub 7. sajandisse eKr, mil Hiina jaotati mitmeks riigiks. Iga riik püüdis kaitsta oma piiri sissetungijate eest ja püstitas suuri kaitseehitisi. Algselt koosnes müür kokkupressitud mullast ja kruusast püstitatud kaitseehitistest. 3. sajandil eKr ühendas esimene Hiina keiser Qin Shi Huang üksikud müürilõigud tervikuks. Seejärel lasi ta need renoveerida ja suuremaks ehitada.

Tol ajal oli müür 5000 km pikk ja ulatus Lintaost (Lääne-Hiina) Liaodongini (idas). Kahjuks ei suutnud müür, hoolimata oma võimsusest, kaitsta Hiinat mongoli hõimude sissetungi eest 12. sajandil ega mandžude sissetungi eest 17. sajandil. Mitmed valitsevad dünastiad on lasknud müüri tugevdada, ümber ehitada ja laiendada vastavalt riigi muutuvatele kaitsevajadustele. Mingide dünastia (1368–1644) ehitas suurema osa müürist ja tugevdas kaitserajatisi. Nende valitsusajal oli müüri pikkuseks 6350 km. Sellest sai keerukas sõjaväeline rajatis, mis ei olnud pelgalt müür – selle juurde kuulusid ka sõjaväelinnakud, barakid ja garnisonid.

Sellest sai keerukas sõjaväeline rajatis, mis ei olnud pelgalt müür – selle juurde kuulusid ka sõjaväelinnakud, barakid ja garnisonid.

Fakte Hiina müürist

Suur Hiina müür on kaitseehitis, mis on laotud eri kihtidest: kiviplaadid, tellised, muld, kiviklibu ja kohalikest kaevandustest pärit suurtest kivilahmakatest. Kõige kõrgemas punktis on müür 8 meetrit kõrge ja 7 meetrit lai. Enne Mingi dünastiat koosnes müür peamiselt savist ja kividest. Mingide ajal kasutati ehitamiseks suuri kive ja telliseid ning kaitseküsimuste kõrval oli oluline ka arhitektuur.

Müür võimaldas väeosade kiiret liigutamist piirialadel. Vahitornid ehitati üksteisest kahe vibulasu kaugusele, et ükski müüri osa ei jääks kaitseta. Suhtlus müüri eri osade vahel toimus hoiatustornide kaudu, kus üksteisele saadeti suitsusignaalide abil sõnumeid. Suhtlemiseks kasutati ka trumme, kelli ja tuld. Mitmeid müüriosi pole tänapäeval enam renoveeritud ja need on lagunenud või uute investeeringute tegemisel eemaldatud. Vaid väike osa müürist on restaureeritud. Kuid just restaureerimata kohad müüris pakuvad head ülevaadet sellest, kuidas seda algselt ehitati.

Ühest küljest on see Keskmaa hirmude ja isolatsiooni sümboliks, teisest küljest näitab hiinlaste murdumatut vaimu.

Nõuandeid külastajatele

Hiinlastel on ütlus: „Inimest, kes pole kunagi suure müüri ääres käinud, ei saa pidada kangelaseks“. Ei üllata, et igal aastal külastavad müüri sajad tuhanded hiinlased ja turistid. Marsruudi koostamisel tasub uurida, millised vaatamisväärsused meid ees ootavad. Turistidele pakub meelehead sissepõige töötubadesse, kus kaunistatakse esemeid cloisonne’i tehnikas (kärgemail tehnika) ning valmistatakse nefriidist ja siidist kunstiteoseid. Tasub külastada ka hiina meditsiini keskusi. Ilm võib olla muutlik ja selleks tuleks valmis olla. Parim aeg müüri külastamiseks on mai, september ja oktoober. Suvel reisimisel tuleb valmis olla kõrgeteks temperatuurideks, varakevad võib aga üllatada tolmutormidega.

Ekskursioonid kestavad pikalt, seepärast tuleks kindlasti kaasa võtta piisavalt vett. Külastus ei pruugi alati olla ohutu – teekonnal võib ette tulla kohti, mis on väga järsud. Jalga tuleks panna mägedes matkamiseks sobivad jalanõud, sest ainult mõnes kohas on käsipuud või köisraudtee. Populaarseim osa Hiina müürist on Badaling, mis asub 70 km Pekingist loodes. Seal on Mingi dünastia aegsed restaureeritud vahitornid ja seal asub ka Suure Hiina müüri muuseum. Arvestada tuleb suurte rahvamassidega. Veidi vähem on inimesi Mutianyus asuval müürilõigul ja veelgi vähem Simatai ja Jinshalingi piirkonnas, kuigi need asuvad kaugemal. Tasub vaadata ka renoveeritud kindlusi Juyongguanis, Jiayunguanis ja Shanhaiguanis.

Esialgsete müürikonstruktsioonide fännid peaksid külastama Simataid, mis asub 110 km Pekingist kirdes. Kuigi müür on seal poolenisti varisenud, on tunda iidsete aegade hõngu ja näha Mingi dünastia aegset müüriosa.

Hiinlastel on ütlus: „Inimest, kes pole kunagi suure müüri ääres käinud, ei saa pidada kangelaseks“.