Hiina dessert

Hiina köök ei tunne traditsioonilist Euroopa magustoitu, mida serveeritakse söögikorra lõpus. Magus ilmub hiinlaste lauale tavaliselt erinevate käikude vahel, kõrvalroana tasakaalustama maitseid või traditsioonilise pühaderoana.

Magus maitse ei ole hiinlaste lemmik. Hoolimata hiina köögi mitmekülgsusest, ei ole koogid ja teised magustoidud nende söögilaual aukohal. Hiinas on levinud magusa vahepalana värsked puuviljad, nagu näiteks longan või litšid, mida nimetatakse ka hiina ploomideks, või kuumtöödeldud puuviljad, nagu frititud või karamelliseeritud õunad ja seesamiseemnetesse kastetud riisitäidisega pirnid. Kuumadel suvedel serveeritakse sageli vaagen arbuusilõikudega. Tühjaks söödud arbuusi kasutatakse mandariinide, pirnide ja ananasside kausina, milles puuviljad segunevad arbuusi viljaliha ja -suhkruga. Arbuusivaagen serveeritakse jahutatuna.

Maiustused pühadeks

Hiinlased eelistavad magusat süüa pühade ajal. Hiina uusaastal ilmuvad lauale köögivilja- või lihatäidisega ravioolid, mille keskele on asetatud kommid või kook. See on ennustus ja tähendab, et uus aasta tuleb magus ning täis värvikaid ja meeldivaid sündmusi. Veel enam, traditsioonilised magusa täidisega riisipallid kuuluvad uusaastapidustuste – laternafestivali – juurde ja sümboliseerivad perekondlikku õnne. Kuuküpsis on kesksügisese festivali kohustuslik maiustus ja kingitus pereliikmeile, sõpradele või kolleegidele. Selle juurde kuuluvad õnne- ja küllusesoovid. Kõige tavalisemaks kuuküüpsise täidiseks on datli-pähkli-mandlitäidis. Hiinlastele meeldib ka maitsetega katsetada ja mõnikord on täidiseks valged või punased oad. Teine kord on täidiseks keedetud ja soolaga maitsestatud pardimuna kollane.

Riis on tähtsal kohal

Riis on hiina köögis põhiline toiduaine. Seda serveeritakse ka „magusalt“ ehk datlitega segatult suhkruroo lehe või lootosejuure sees. Üht tuntumat hiina magustoitu nimetatakse Kaheksa aarde riisiks. See on eriliselt valmistatud magus riis pähklite ja kuivatatud või suhkurdatud puuviljadega (nt viigimarjad ja kirsid). Riisijahust valmistatakse küpsiseid ja rulle sarnaselt Euroopa „knedle’deks“ hüütud pirukatele.

Mitte ainult magus

Hiinlased on meistrid maitsete segamise peale. Toiduained, mis Euroopas paneksid mõtlema magustoidule, kombineeritkse kohalikus köögis „kuivade“ roogadega ja vastupidi. Hiinas on väga populaarsed tordid ja magustoidud, mis on tehtud aurutatud kartulile sarnanevast moosist.

Magusaid puuvilju, nagu ananassi, lisatakse liha- ja seeneroogadele.

Õnneküpsised

Tuntuimateks hiina küpsisteks on õnneküpsised. Nad mitte ainult ei maitse hästi, vaid on ka väga toredad.

Koostisosad

45–50 õnneküpsise jaoks läheb vaja:

45–50 kaarti, millele kirjutada ennustus või tsitaat. Iga küpsise jaoks läheb vaja üht kaarti,

- 30 grammi jahu,

- 3 tl suhkrut,

- 3 muna,

- 2 tl õli,

- näpuotsaga soola,

- mandleid või pähkleid (üks mandel ühe koogikese jaoks). Neid ei pea panema, kuid nad annavad küpsisele maitset.

Kui soovid, võid tainale lisada teelusika täie vaniljesuhkrut ja paar tilka vaniljeekstrakti.

Valmistamine

Lisa jahule muna, suhkur, õli ja sool. Siis lõika klaasi või tassi abil tainast välja ringid. Igasse küpsisesse pane paberileht ennustusega, mandel või kreekapähkel. Voldi kokku ja seejärel uuesti kokku, et küpsis jääks konksu kujuliselt. Küpseta 180 kraadi juures 15–20 minutit.

Õnneküpsiste sisse saab panna hiina vanasõnu, tarkuseteri ja tsitaate või... mõelda ise välja mõni nõuanne ja nali.

Mõned näidistsitaadid õnneküpsiste jaoks:

„Korraga ei saa otsa vaadata üksteisele ja tulevikule“

„Näed seda, mida oskad näha“

„Ole kannatlik, suur müür ei kerkinud päevaga“

„Teadmiste puudumine ei ole rumalus, nagu ka hämarus ei ole pimedus“

„Väikese küünla valgus võib aitada sul leida suurt asja“