HIINA KÖÖK

Hiina sinu taldrikul

Hiinas on toiduvalmistamine peenekoeliselt seotud kõigi muude eluaspektide, muuhulgas filosoofia ning loodusmeditsiiniga. Kokakunst seatakse Hiinas võrdsele tasemele isegi teatri ja muusikaga. Hiinlased usuvad, et söömine ei ole pelgalt vajadus, vaid ka nauding, mis tagab tervise, harmoonia, meelerahu ning pikaealisuse.

Hiina köök on üks maailma vanimatest. Samuti on see Aasia köökidest üks kõige populaarsematest. Hiina köök sai alguse mõnituhat aastat tagasi esimeste keisrite ajastul. Taldrikul leiduval leiti juba siis olevat oluline seos tervise ja heaolu, meelteselguse ning hingelise harmooniaga. Nii on see ka tänapäeval. Hiinlase jaoks ei ole toit pelgalt igapäevane rituaal, vaid seotud elu meeldivamate hetkedega. Hiinlased lähevad isegi kaugemale ning ütlevad, et rahvas, kes ei taju maitseid ning ei oska seepärast toitu valmistada ega oma rahvuskööki, on kultuuritu. Nende jaoks on tsivilisatsioon tihedalt toiduga seotud.

Hiinas ei pöörata suurt tähelepanu mitte ainult toidu maitsele, lõhnale ja värvusele, vaid ka selle valmistamise ja serveerimise viisile. Sellel maal on toiduvalmistamine kunstivorm ning toitudel on tihtipeale poeetilised nimetused. Isegi hiinlaste tavapärane tervitus on toiduga seotud. Nǐ chī le ma? Tähendab otsesõnu „Kas sa oled juba söönud?“. Muidugi ei saa seda päris niiviisi võtta ning väljend võrdub meile tavapärase tervitusega „Kuidas läheb?“.

Toit toob tervist!

Hiina kööki loetakse üheks maailma kõige tervislikumaks. Ja seda mitte ainult seepärast, et see koosneb peamiselt köögiviljadest ning toidutegemisel kasutatakse minimaalselt rasvaineid. Hiina toiduvalmistamise traditsioon on tihedalt seotud Hiina rahvameditsiiniga, kus üks põhirõhke on tervislikel toitainetel.

Hiina köögis püütakse toidud ja nende valmistamismeetodid seada vastavusse inimese antud hetke aura ning keha füüsilise seisundiga. Hiinlased ütlevad, et igal aastaajal peaks sööma ainult seda, mis on selles kliimavöötmes parasjagu käepärast ning mida saab säilitada loomulikes tingimustes. Seepärast saadab näiteks suure hulga kasvuhoones kasvatatud tomatite, kurkide ja puuviljade tarvitamine kehale valesignaali soojuse vabastamiseks. Need köögi- ja puuviljad sisaldavad hulgaliselt kaaliumi, millel hiinlased usuvad olevat jahutava toime. Meie keha termoregulatsioon hakkab seetõttu valesti toimima – poorid avanevad, hakkame higistama ning keha asub soojuse seeshoidmise asemel seda väljapoole kiirgama. Nii suureneb külmetumise oht.

Hiina köögis pööratakse erilist tähelepanu ka toidu olemusele. Hiinlased usuvad, et iga maitse seostub teatud organitega inimese kehas. Seega saame teatud toitude söömisega mõjutada nõrgestatud organeid, näiteks on rohelisel kurgil positiivne mõju maksale ja seedekulglale, punased tomatid mõjutavad südant ja vereringet ning valge sibul mõjub kopsudele.

Kaks alget, viis maitset ning viis faasi

Hiinlased usuvad, et toitu valmistav inimene kannab oma energia toidule üle. Seepärast on oluline, et toidu valmistaja ei kogeks negatiivseid emotsioone, kuna tema valmistatud toit ei tule tervislik. Hiinlastele jaoks on toidukunsti ja toitumise puhul oluline harmoonia. Hiina köök on seotud Hiina filosoofiaga ning selle põhisõnumiga, seega usuga jõududevahelisse loomulikku tasakaalu.

Hiinlased on toidu, sealhulgas ka ravimtaimed jaganud viieks põhimaitseks ning yin ja yang algeks. Nad väidavad, et magus, hapu ja vürtsikas maitse on omased noorendavale yin algele, samas kui soolane ja kibe maitse sisaldavad soojendavat yang alget. Samamoodi toimib ka toiduvalmistamise protsess: yin-tüüpi toidud aurutatuna jahutavad ning yang-tüüpi toidud grillituna soojendavad keha.

Hiina toiduvalmistamise kunstis pööratakse suurt tähelepanu nö toiduvalmistamise kulgemisele, mis „toidab“ Viit Elementi (Viit Faasi)

(Märkus: Siit leiad lisainformatsiooni.)

Tiens Grupp kasutab oma toidulisandite väljatöötamisel Viie Elemendi teooriat. See teooria on pärit iidsetest aegadest ning põhineb eeldusel, et kogu loodus ja universum koosneb viiest põhielemendist: puidust, tulest, veest, maast ja metallist. Sama kehtib ka inimese kohta. Ka inimene allub Viie Elemendi reeglile ning on seeläbi ühenduses looduse kõiksusega. Kõik kasvav allub puidu elemendile. Samas tuli on elemendiks kõigele, mis eraldab soojust. Niisutavate omadustega nähtused kuuluvad vee elemendi alla ning kõikide tihedate ja raskete, kandva jõuna kasutatavate asjade elemendiks on maa. Metall on elemendiks kõigele, mis on süvenenud ja keskendunud iseendasse.

Loe lähemalt Viie Elemendi reeglist: Hiinlaste tervise mõtestamise alusest

See reegel tähendab, et toiduvalmistamise ajal roale koostisainete lisamise järjekord on tähendusrikas ning toit peaks sisaldama kõiki viit elementi. Iga element on seotud ühega viiest maitsest. Viie Faasi teooria järgi ei ole oluline see, millise koostisainega me toiduvalmistamist alustame, vaid pigem see, millisega lõpetame. Viimasena lisatud koostisaine tugevdab organit, millega see on seotud.

Hiinlased arvavad, et kui toidu koostisaineid lisatakse kaootiliselt, võib harmoonia kahjustuda ning rikkuda valmistatava toidu maitse. Pikaaegne Viie Faasi reeglitega vastuolus valmistatud toitude söömine võib tekitada kaost ka inimese elus.

Harmooniareegel rakendub ka jookidele. Joogid ei tohiks olla liiga kuumad, kuna see mõjub kõhule halvasti, ega liiga külmad, kuna see põhjustab apaatiat.

Sale nagu hiinlane

Harmooniareegel Hiina köögis on see saladus, mille abil hiinlased säilitavad sama kehakaalu põhimõtteliselt läbi kogu elu. Hiinas praktiliselt puuduvad ülekaalulised inimesed. Teadlased on isegi leidnud, et kuigi hiinlased tarbivad eurooplastega võrreldes keskmiselt 30 protsenti enam toitu, on nad 20 protsenti saledamad.

Hiina köök on küll piirkonniti väga erinev, kuid sel on ka mõned ühisomadused. Esiteks põhineb see neljal tootegrupil: teraviljad, köögiviljad, liha ja puuviljad. Piimatoodete halva taluvuse tõttu ei kasuta hiinlased toiduvalmistamises lehmapiima peaaegu üldse ning asendavad selle sojapiimaga; samamoodi on nende kõige populaarsemaks juustutüübiks tofu. Teraviljadest tarbitakse kõige enam riisi. Regulaarne söömine toetab keha tervet aine- ja energiavahetusprotsessi ning annab palju kiudaineid. Hiina köögis toiduained tavaliselt kas aurutatakse või praetakse kiirelt suurel kuumusel; nii jääb alles toidu loomulik aroom ning ei hävi vitamiinid ja mineraalid.

Hiinlaste põhijoogiks on roheline tee. Selle joomine on osa Hiina traditsioonidest ning seotud paljude rituaalidega. Piirkonnast sõltuvalt on kõige populaarsemaks sordiks puhas roheline, pu-erh tee või jasmiinitee. Lisaks on Hiinas populaarsed joogid Hiina õlu ja riisivein.

Pekingi part vs. soolatud pardimunad

Hiina köögi mitmekülgsust näitab juba see, et see koosneb enam kui 20 000 toidust, kuuekümnest erinevast toidu valmistamise viisist tulel ning kaheksakümnest koostisosade lõikamise tehnikast. Hiina territoorium on niivõrd suur ning seal on palju erineva kliimaga piirkondi, seepärast ei ole imekspandav, et esineb ka mitmeid piirkondlikke köögitraditsioone. Erinevused seisnevad peamiselt maitsete ja aroomide kombinatsioonides ning koostisosade vahekordades. Tuntuimad piirkondlikud Hiina toidukultuurid on Pekingi, Kantoni, Shanghai ja Sichuani.

Pekingi ehk Põhja-Hiina köök põhineb peamiselt nuudlitel ning linnu-, looma- ja lambalihal. Sealse köögi populaarseim roog on Pekingi part ning kõiksuguste täidistega pelmeenid. Pekingi köögis kasutatakse palju vürtsidega riisiveini ning tavapärane toiduvalmistamise viis on kiire praadimine ilma rasvaineta.

Kantoni köök on tüüpiline Lõuna köök ning Hiina köögitraditsioonidest tunnustatuim. Seda seepärast, et antud piirkonnast pärit immigrandid on lääneriikides palju Hiina restorane asutanud. Ka Hiinas peetakse just Kantoni kööki parimaks. Kantoni köögis kasutatakse ohtralt looma-, sea- ja kalaliha ning mereande. Rasvaineid ei kasutata peaaegu üldse, sest toitu enamjaolt hautatakse, praetakse suurel kuumusel või aurutatakse. Kantoni köögis kasutatakse ohtralt ka sojakastet. Kantoni piirkonnas tegeldakse palju toidu konserveerimise ja kuivatamisega ning ühendatakse pastöriseeritud ja värskeid koostisaineid. Seepärast on piirkonnale tüüpilised näiteks soolatud pardimunad või hapendatud tofu.

Idakööki Shanghaist peetakse Hiina kõige peenekoelisemaks toidukultuuriks. See on kuulus oma mereanniroogade poolest (austrid, krabid). Shanghai köögis domineerib magus maitse. Põhiroogi, sealhulgas kuulsat magusat sealiha, aga eriti kastmeid, maitsestatakse suhkruga. Erinevalt muudest Hiina piirkondadest kasutatakse Shanghai köögis nuudleid tihedamini kui riisi.

Sichuani köögis – Lääne-Hiina köögitraditsioonis – on aga domineerivaks maitseks vürtsikus. Väga tihti lisatakse toidule tulist Sichuani pipart, tšillit ning erinevaid paprikaid. Road põhinevad peamiselt loomalihal. See köök on tuntud ka oma suitsutatud ja mitmel viisil marineeritud toitude poolest. Kõige levinum toiduvalmistamise viis on kiire läbipraadimine vokk-pannil.

Töövahendid köögis

Kui oled Hiina kokakunsti reeglid endale selgeks teinud, et ole tegelik toiduvalmistamine enam keeruline. Siiski oleks hea muretseda endale mõned töövahendid. Kõige olulisem neist on vokk-pakk – sügav ümara põhjaga praepann. Sellega saab küpsetada, praadida, hautada ning frittida. Vokk-pann kuumeneb väga kiiresti ning kuumus jaotub ühtlaselt kogu panni pinnal.

Hiina köögist rääkides ei saa üle ega ümber kokanoast, millega hakitakse kõiksuguseid toiduaineid. Samuti kulub marjaks ära aurutamiskorv. Traditsiooniline aurutamiskorv on valmistatud bambusest. Figuurisõbrad võiksid endale soetada ka chi-go aurutamispoti (Yunnani poti). See on ümar savipott, mille põhjas on koonusekujuline ülalt avatud „korsten“. Chi-go potis saab toitu valmistada rasvaineid lisamata. Tulist Mongoolia katelt kasutatakse Hiinas fondüüpotina. Kui toit on valmis, kuluvad kindlasti ära söögipulgad, keraamilised supilusikad ning kausid.

Kutsume kõiki Hiina köögi austajaid ning ka neid, kellel ei ole veel avanenud võimalust Hiina toitude maitserikkust nautida, lugema tulevasi artikleid, mis sisaldavad ka Hiina toitude retsepte.