Nimed

Saades teada mõne hiinlase nime, võime olla kindlad, et me ei kohta kunagi kedagi, kellel on sama nimi. Kuuldes tema perenime, võime avastada, et paljudel hiinlastel, keda tunneme, on sama perenimi, kuigi nad ei ole sugulased.

Hiina on maa, kus on kõige pikem perenimede kasutamise ajalugu. See traditsioon ulatub iidestesse aegadesse. Hiina perenimed on kaheosalised. Esimene osa on esivanemate nimi, mis võrdub meie perenimega, teine osa on inimese enda nimi. Järgnevad sõnad „proua“ või „härra“. Hiina keeles ei moodusta eesnimi ja perenimi kokku pandult semantilist jada. Iga nimi eraldiseisvana aga küll. Vale on kirjutada iga nime ja perenime silp eraldi. Hiina nimi, mis koosneb kahest silbist, tuleks kirjutada kokku, nt Tianjin (lisa-raha).

Hiina perenimed

Enamik Hiina perenimedest koosneb ühest hiina kirjatähest, väheseid kirjutatakse kahetähelistena. Perenimede ringi uusi nimesid enam ei lisata. Hiinas on umbes 5000 populaarset perenime, millest 100 on kõige tavalisemad. Sagemini võib kuulda nimesid, nagu Wang, Zhang, Ma, Li, Zhu, Chen, Lin, Huang ja Wu. Perenime Zhang kasutab rohkem kui 10% hiinlastest. Nad on oma perenimdesesse väga kiindunud, sest need sümboliseerivad nende suhet esiisadega. Seepärast oleks üsna haruldane, kui keegi Hiinas oma perenime muudaks. Isegi naised ei loobu pärast abiellumist oma neiupõlvenimest. Hiina suure elanikearvu tõttu valitseb seal perenimede defitsiit ja on tavaline, et mees ja naine liidavad oma perenimed ning sünnib kaheosaline perenimi. See läheb natukene vastuollu vana vormiga: „üks tähemärk perenime jaoks + kaks tähemärki eesnime jaoks“.

Hiina nimed

Hiina nimed on sageli tähenduslikud. Enamik neist on jõu, õnne, jõukuse, rikkuse ja ilu sümbolid. Hiinas on palju nimesid, mis tähistavad näiteks edu – Joucheng, sära – Ming või aaret – Bao. Hiina keele eripära tõttu on nimede panemisel laialdaselt võimalusi. Uute nimede välja mõtlemine on osa hiina kultuurist ja nimed ei ole seotud kalendritähtpäevadega. Hiinas ei tähistata nimepäevi nagu näiteks Poolas. Seal ei ole ka traditsiooni, mille kohaselt panna lapsele vanavanemate või vanemate nimesid. Perekonnaliikmete nimed on sageli üksteisega seotud, näiteks on sugulastel loodusjõudude, puude või lillede nimed. Hiina nimed koosnevad ühest või kahest silbist. Hüüdnimesid ei kasutata. Esimene nimi, mis lapsele pärast sündi antakse, on nn „piimanimi“. Vanematel on aega kuu, et nimi registreerida. See võib erineda „piimanimest“, mida kasutatakse lapse esimestel eluaastatel. Enamasti on see hellitav, nagu Väike Aare. Pärisnimi on nimi, mis on registreeritud ja mida kasutatakse terve elu. Siin on piiramatu valik, sest iga hiina tähemärk võib olla nime osa. Mõnikord võib lapsele anda ka nn „koolinime“, mida kasutatakse tema õpiaastatel. Kunagi oli kasutusel ka hüüdnimi. 20-aastaselt muudeti nimi täiskasvanuks saamise märgina ära. Nimi andis aimu inimese iseloomust. Valitsejatele anti hoopis surmajärgne nimi. Nime valides pööravad hiinlased suurt tähelepanu astroloogiale, uuride seoseid nime ja viie elemendi teooria ning yini ja yangi vahel, sest uskumuse kohaselt mõjutab nimi inimest terve elu. Populaarsed on ka patriootilised nimed: Guofu tähendab kodudmaa jõukust ja Guoqiang selle võimsust. Hiinas võib oma nime muuta ja seda tehakse sageli. Seda tehakse uskumusest, et nimi toob head õnne. Kui head õnne ei tule, siis arvatakse, et nimi on kaotanud oma väe ja see tuleb välja vahetada.

Nimepidi kutsumine

Eesnime pidi kutsumine tähendab Hiinas, et inimeste vahel valitseb väga lähedane suhe. Pereringis hüütakse üksteist pigem sugulussuhete järgi: ema, isa, vanem vend, vanaema või vanaisa. Lastele pannakse hüüdnimesid vastavalt nende iseloomule või mõnele sündmusele, milles nad on osalenud. Kui hiinlased soovivad suhtlust eurooplastega lihtsustada, võtavad nad endale sageli Lääne nimed, enamasti inglise omad, mille nad ladina tähtedega oma visiitkaardile kirjutavad. Võime paluda neilt abi endale hiina nimede leidmisel. See võib sarnaneda meie nime kõlale või olla seotud mõne tähtsa sündmusega meie elus. 

Äripartnerite tutvustamine

Hiinas on tutvused väga tähtsad. Keegi ei küsi, kes see inimene on, vaid keda see inimene tunneb ja kuhu kuulub. Esmakohtumisel on seetõttu väga oluline lasta äripartnerit õigel inimesel tutvustada. Parim valik oleks keegi, kes on Hiinast pärit. Euroopa nimed ei pruugi hiinlastele kiiresti meelde jääda, seepärast peaksid teil olema valmis nimekaardid, millele on trükitud nimede hiinakeelsed tõlked. Visiitkaarte antakse üle ja võetakse vastu mõlema käega. Hiinlased loevad hiinakeelset tõlget, naeratavad ja noogutavad. Viisakas oleks nende visiitkaardiga samamoodi käituda. Hiina tavade kohaselt trükitakse perenimi visiitkaardile esimesena. Kohtumisel tuleks hiina äripartneri poole pöörduda nende ametinimetuse ja perenimega.